Käisime perega rannas. Üks koeraomanik lasi oma koera teise koeraga mängima ja mänguhoos pudenes ühe koera tagumikust kakka. Üsna meie lähedal. Läksin koeraomaniku juurde ja ütlesin, et tema koera tagumikust tuli ja kas ta saaks selle korda teha. Ta esiti küll ei uskund, et tema koer selles osales, sest ta polnud kakamist märganud, aga kui ma julgad ette näitasin, jäi ta siiski mind uskuma ja mina tulin ära. Tegelesin vahepeal lastega ja siis küsisin mehelt, et kas ta korjas need ära. Mees ütles, et ei korjanud, ajas ainult liiva peale.
Läksin uuesti koeraomaniku juurde, rull kempsupaberit näpus ja ütlesin, et mul paremat abivahendit talle anda ei ole, aga ehk ta oleks nõus võtma mult kempsupaberit ja need julgad prügikasti viima. See on ikkagi avalik rand ja lapsed mängivad siin liivaga. Vastumeelselt, aga ta siiski jäi minuga nõusse, leidis ise oma varustuse hulgast väikse kilekoti ja korjas need julgad sealt liiva seest kokku, selline kena arusaaja naisterahvas.
Mees ütles, et olen mina ikka tubli rannavalve. Viitsin kaks korda suhtlemas käia. Minu meelest jälle on tegu elementaarse looga, et ühiskondlikku kohta ei sobi oma koera julki vedelema jätta. Ja veel ma arvan, et see peaks olema nii elementaarne lugu, et peaks olema lausa häbi nii teha. Ja mul oleks väga hea meel, kui kõik inimesed, kes sellist korratust märkavad, korrarikkuja ehk siis koera situtaja korrale kutsuks. Kui see oleks pidev ja normaalne käitumine, siis poleks meil neid julki kusagil näha. Jaapanis ei sobi väidetavalt isegi kohvi tänavale ajada. Ja puhas pidada olema. Rand võiks ka olla selline ilus ja puhas nagu siin pildil.
Aga muidu oli tore. Suurem laps mängis potilille ja istutas end isa abiga sügavale liiva sisse. Vend ja isa pidid siis talle ämbritega merest vett vedama – lillele see on muide elu ja surma küsimus. Ma saan aru, et see on kah üks vastutuse õppetund: kui oled taime istutanud, siis pead tema eest hoolt ka kandma.
Mina rookisin oma hinge sogast puhtaks – elu oli hakanud kuidagi koledaks kätte ära minema. Aga nüüd on jälle täitsa tore olla – maailm särab iga nurga pealt vastu.
Rõõmsat suve teile ka!
Tipp Ja Täpp
6 kommentaari:
Tubli olid! Ma ka sugugi ei salli neid koerasitutajaid kes oma koeral rahus suvalistesse kohtadesse (nagu maja ette muruplatsile või suisa asfalteeritud kõnniteele) julgatada lasevad ilma et oma looma järelt koristamine neile üldse pähegi tuleks. Aga mina olen selles mõttes jänes, et tegelikult ei julge ikka eriti õiendama minna ka, kui sellised suured kandilised koeraomanikud sellise suure kandilise koeraga näiteks on :D. Vahin niisama eemalt meelepahaga :P.
Tead, see polegi nii hull, lihtsalt tuleb oma sõnum läbi mõelda ja kehakeel korda teha. Meeleolu peab olema sobiv, sest vihast inimest on kergem ignoreerida kui rahulikku, sõbralikku ja konkreetset. Enamik koeraomanikke on tavalised toredad inimesed (mul on ka koer olnud, seepärast tean). Lihtsalt me pole harjunud veel mõtlema, et meie ise vastutame oma elu ja ümbruse eest. Ikka on miski partei, kes oma suuniseid annab, kusagil alateadvuses. See peab muutuma!
Hmmm, olexid võinud need julgakesed ise sealt kokku korjata ja prükasse heita ! Seda enam,et sina nägid,aga koeraomanik mitte kes julgakeste "autor" oli ! Mis mõtet on käia inimest oma korraarmastusega tülitamas,kui selle asemel oleks märksa viisakam sinust olnud lihtsalt vaikselt ära koristada ! Seda enam,et mitte kõik koerad või koeraomanikud ei pruugi sellisele tobedalt pealetükkivale tülitamisele sulle sobivalt reageerida !
Anonüümne kirjutaja! Ega Sa sellist kommentaari oma nime või tuntud nimemärgi all parema meelega ei jätaks - millest me võime järeldada, et tegelikult ei pea Sa sellist suhtmist õigeks ise ka. Ja hea, et see on vähemalt nii, oleks kurb, kui nt tuntud inimesed või tuntud blogijad hakkaks kõva häälega teadustama, et teate, see ongi normaalne, et inimesed jätavad oma koera julgad vedelema, kuhu juhtub. Praegu on sellist teadet edastada vähemalt piinlik.
Täiskasvanud inimene koristab enda ning vajadusel ka oma lapse ja koera järelt. See on jätkuvalt normaalne. Jumal tänatud!
Lapsekene...viisakas inimene ei käi rannas teisi oma ülikorraarmastusega tülitamas ega oma isiklikke suhtumisi-tõexpidamisi-maailmavaateid kaaskodanikele peale pressimas ! Viisakas eestilaps tunneb eesti vanasõsa: kus viga näed laita seal tule ja aita- mis otsetõlkes tähendab : kui julgad maas, võta korista ära !!! Mitte ära lärmle selle ümber ! Hmh, kah kena teema milleks blogida- julgad ja jutud nende ümber. Tõsiselt MÕTTETU !
Kui Sulle minu blogi ei meeldi, palun ära loe. Aga kui Sa siia tuled ja loed, palun käitu viisakalt! Sinu viimane kommentaar oli agressiivses toonis. Ma selliseid rohkem ei soovi.
Blogi on inimese virtuaalne kodu ja siin kehtib selline viisakusreegel, et kirjutaja vaateid tuleb austada. Kui need ei meeldi, pole vaja lugeda. Eriarvamust avaldades püüa säilitada lugupidavat tooni. Kui see ei peaks õnnestuma, lahku oma käpajälge jätmata.
Postita kommentaar