reede, 20. aprill 2012

Kuueaastane


Meie noorem laps sai talvel kuueseks. See on iga, milleni ida arusaamade järgi laps on põhiliselt ema hoole all, edaspidi algab isa aeg, mil tema töö on laps n-ö maailma viia. Antroposoofid räägivad organite moodustumisest esimesel kuuel aastal ja soovitavad intellektuaalset arengut hiljem, alles pärast hammaste vahetumise algust. Nii ühed kui teised arvavad, et esimesed kuus aastat lapse arengus on lapsepõlve ja mänguaeg. 

Veidi enne kuueseks saamist läks poja esimene hammas liikuma – ja samal ajal tekkis tal ka huvi lugemise vastu. Nüüd on ta ikka usinasti silmapuutuvaid sõnu kokku veerinud ja kui ma juttu ette loen, siis püüab sealt sõnu kinni. Varsti peangi vist „päriselt” lugema hakkama, seni hoidsin raamatut käes ja muutsin teksti vabalt oma parema äranägemise järgi. Aga poja loomust teades võib karta, et see mõnus aeg on varsti läbi. Talle meeldib, kui asjad on täpilt õiged. Ja kui ema jutt ja raamatu tekst lahku läheb, võib arvata, et õigus on raamatul.

Eks ta ole mõnes muuski asjas suuremaks ja iseseisvamaks saanud. Ja intellektuaalsed tegevused pakuvad suurt huvi. Isaga mängivad malet ja muid mõtlemismänge. Mingi asjalikkus on temasse lisandunud. Ja tasakaalukust samuti.

See on minu jaoks rõõmus vabanemise aeg. Tunne, nagu oleks suurem töö tehtud. Väidetavalt edaspidi ju lapse loomuses midagi väga muuta ei õnnestu, lihtsalt hoida ja toetada – ja olukorraga ise toime tulla.

Hiljem lisatud. See üks asi ka, et nii suurtest lastest kirjutades tekib jälle see eetiline probleem. Et mida üldse võib kolmandate isikute kohta avalikus kohas öelda. Isegi kui nimesid lausa ei ole. Kes mind tunnevad, tunnevad mu ka siit blogist ära ja teavad mu lapsi. Ja samas on ju neil õigus oma elule, mida kõrvaliste mõtted alati ei toeta.
Aga samas nii väga ju tahaks kiita, et ühel hommikupoolikul, kui mina tükk aega arvutis oma tööd tegin, valmistas poeg paki mängukaarte, ikka üsna mitukümmend tükki. Igal peal väike pildike - selline skemaatiline nagu kuueaastastel poistel sageli, kus mõte on suurem kui teostus, ja all kolm numbrit, kiiruse, võimsuse ja tugevuse arvväärtused (ühest sajani). Ja pärast lõunat me siis mängisime nende kaartidega linnade põletamist: võitis see, kelle kaart oli tugevam, kolme arvu summa oli suurem. Mina ka rõõmustasin, "roosid" olid nt tugevam kaart kui "naelad". Ja "pimedus" ja "ratastega vangla" ja tundmatud loomalaadset olendid ja õhupallipuhuja ja sabadega ketas ja need teised olid lihtsalt inspireerivad. Lapsed on vaimustavad.

TJT

Kommentaare ei ole: