teisipäev, 8. aprill 2014

Ema käed

Mu lähemas tutvuskonnas tervendatakse lapsi enamasti ilma arstirohtudeta. Kes homöopaatia, kes ravimtaimede abil või muude alternatiivsete võtetega. Ainult ühest emast ma tean, et ta paneb haigele lapsele käed peale. Ja tervele lapsele ka, trennist tulnud äravaevatud lihastele pole midagi paremat kui ema käte puudutus.

Minu meelest on see kõige loomulikum tervendamise viis. Ma ju tahan oma kalleid puudutada, olgu siis lohutuseks või hellitamiseks. Proovi järgmine kord, kui häda majas!

Mina panen ka haigele lapsele käed peale. Äsja käis meil oksetõbi. Meie pere oksetõbi näeb välja selline, et öösel laps oksendab, siis ennelõunal magab ja õhtuks saab terveks. Eks ma muidugi pakun juua (nad tavaliselt tahavad kummeliteed ja vett), oksendamisega jääb väga ruttu veepuudusse, lisan sidrunit ja mett ja pärastpoole pakun taldrikul soolakristalle, sest elektrolüüdi puudusel tuleb muidu nõrkusetunne. Laps ise võtab neid soolakristalle nii palju kui tahab, imeb suus ja jõud tuleb kohe tagasi. Ja kui siis nt kõht valutab, siis hoian lihtsalt käsi selles kohas. Kui ma olen öösel vähe maganud, siis magangi ennelõunal koos lapsega, käsi tal kõhu peal. Nad väidavad, et see aitab. Ei pea olema mingit tervendamist õppinud, oletan et see toimib kõigil.

Mõni oht ikka on. Kunagi ammu läksime pundi sõpradega matkama, kui mu tollasel poiss-sõbral tuli öösi hirmus hambavalu. Me olime kolka-Venemaal rongis plaaniga paar nädalat asustamata piirkondades liikuda. Hoidsin siis kätt valutava koha peal ja valu jäi üle. Pärast tagasi ei tulnudki. Aga minu peopessa tuli vastik külm energia, millest ma ei osanud vabaneda. Mõni aeg hiljem lagunes mul endal sama hammas ära. (Tollal räägiti, et Vigala Sass olla saanud üht naist tervendades munasarjapõletiku.) Igal juhul võttis see kogemus ära isu teistele käsi peale panna, aga omadele ikka panen. Pereliikme haigus puudutab ema nagunii.

Hiljem lisatud. Tegelikult ma arvan, et paljud emad panevad oma haigele lapsele käe peale. Haige kõhu peale ikka ju? Me lihtsalt ei räägi sellest, kõige olulisemad asjad on silmale varjatud ja neist ei räägita. Mina tavaliselt ka ei räägi. Ma tahtsin praegu, et oleks normaalne sellest ka rääkida. Ma siis tegin otsa lahti.

TJT

2 kommentaari:

Ruudi ütles ...

Muidugi kàsi peale ja meil on imerohuks emme musi! Kuni mina musi haige koha peale ei anna, seni ka laps nuttu ei jàta :)
Vahest vòib ka kallistades kòik halva vàlja pigistada :)

ja beebi rahuneb ka kui kàsi tema pea peale panna tasakesi ( mul on peale pea 7 aastase tùtre ka vàike kuu vanune beebipoiss kodus nunnutada)

Laps Eestis ütles ...

Palju õnne!

Sellest musiasjast pole mina veel aru saanud, telekast olen näinud ainult, et nii ka saab. Minu lapsepõlves puhuti haigele kohale peale, aga see pole nii vinge ravim kui käed minu meelest. Usk muidugi aitab hädast välja, nagu ikka.

Kallistamisel mul on vist selline pilt, et armastus sulatab kõik halva.

Käisin kunagi liblikmassaaži kursusel (ülilihtne tehnika, paar tundi juttu ja praktika). See on siis kiire ülikerge puudutus üle keha (läbi riiete). Käte energia mõjub teisele kehale, seda olen ise ka kogenud. Ja mulle meeldib selline ülikerge rohkem kui tugev massaaž, mõjub isegi sügavamalt. Liblikmassaaži võib teha ka keha kohal, nii et üldse ei puuduta. Aga mõjub ikka. Mulle küll.