"Perenaise raviraamat"

Ma kinkisin endale pühadeks Terje Tähe „Pereema raviraamatu”. See on väga tervilik teos terve olemisest ja terveks saamisest. Raamatu esimeses osas on üldised terveolemise juhised, pikemalt peatutakse nt valgel suhkrul (suhkrust võiks tulevane ema loobuda juba enne rasedaks jäämist) ja piimatoodetel, aga põgusalt on juttu väga paljust, ka sünteetiline tapeet ja plastmassnõud on kuskil ära mainitud. Järgnevad külmetushaiguste, muude haiguste  ja traumade peatükid. Enamjaolt mulle tuttavad asjad (tänan südamest, kes neid  teadmisi mulle aastate jooksul on tilgutanud!), aga süvenedes leidsin sealt ikka üht-teist ka enda jaoks. Et ka teismeline tahab haiguse ajal seltsi ja stress vähendab toitainete omastamise võimet. Kõigest on juttu arusaadavalt ja lihtsalt, koos rohkete viidetega, kust huviline rohkem infot võib leida ja mille kohta võiks otsida. Piltidega on näidatud nina loputamist ja täpselt juhendatud istevannide tegemist – need on asjad, millest ma pealiskaudselt olen kuulnud, aga umbes tegema ei hakka ja kui pole kindel, milleks see just hea on, ei hakka ka infot otsima. Lisas infot nt lillevee tegemise ja kasutamise, kinesioloogilise lihastestimise jms kohta. Ma olen liiga laisk, et ise neid infosid kuskilt otsida, aga kui raamat on kodus  olemas, loen huviga ja võib juhtuda,et ka kasutan, sest need teised asjad on ju meid ka aidanud. Igal juhul tunnen, et minu teadmised avardusid iga loetud leheküljega.

Sissekannet tegema asudes märkasin, et see mõni kuu tagasi ilmunud raamat on juba läbi müüdud! Tervendamise huvilisi meie vana nõidrahva hulgas ikka jagub ja mina olen selle üle siiralt rõõmus. Tabletiga oleks ju kerge ja mugav, aga paljud ja üha enamad valivad holistilise tee. Mina usun, et kuigi kohati ka tülikas ja vaevanõudev, on see kokkuvõttes otsetee õnneliku ja terve eluni.

Hiljem lisatud. Tütrel tulid väiksed viirushaiguse sümptomid. Andsin talle raamatu pihku, et ta enda jaoks midagi välja valiks. Tütar uuris raviraamatut kohe tükk aega ja oli väga avatud enda valitud tervendusi vastu võtma. Doktor Jänes minu isikus ("Lotte" raamatu tegelane) läks rõõmsal meelel sidrunivett valmistama ja jalavanni valmis panema (sinna juurde kuulasin tema unenägude kirjeldusi, osa neist ka Kivirähi stiilis, kuidas ta läks ühe vanapaari aeda riisuma ja vaatas, kuidas mustal kassil värvilised pojad kooruvad). Tütar loobus väga kergelt ka kogu valgest suhkrust (immuunsüsteemi nõrgendaja) ja ehk läks seekord õnneks ning haigus sai enne tagasi löödud, kui jõudis korralikult alata. Kui see nüüd vast nii jääbki, siis ma ütlen, et tervendamine pole kunagi olnud  nii tore ja lihtne. Ennevanasti ma pidin ikka kauplema, et kas ehk seda või teist võiks pakkuda (= oldaks nõus vastu võtma), sest mõnda sorti autoriteeti mul eriti pole (tütar on nõus, et need, mis ma pakun, on kellelegi head, aga talle võibla ei meeldi). Selles raamatus on palju nippe erinevatele inimestele ja erinevatele eelistustele. Meie tütar on beebist saati olnud väga raevukalt ravimise vastu ja üsna aldis tervendust vastu võtma. Pojaga on asjad teistmoodi, aga ma loodan, et ühel päeval ehk tuleb temagi meie parteisse (osaliseltki). Kui mingis vanuses peaks tulema idee, et tahaks elada kahesaja aastaseks, oleks ju kurb, kui keha on noorusrumaluses hukka lastud.

Head tervist!
TJT