Ideaalne mees

„Ma ostsin ühe ajakirja, siin on jutt sellest, milline võiks ideaalne mees naiste arvates olla.”

„Palun loe mulle.”

Lugesingi ja rääkisin vahele, mis mina nendest asjadest arvan. See oli viimane Nipiraamat, mis mulle söögipoes silma jäi, lugesin selle artiklikese läbi ja tõin kohe pojale kaeda. Et teda rahustada, et pole see miljonite tagaajamine nii tähtis ühti (meheks kasvamise teema läks lahti paar lugu tagasi, kui kirjutasin ”Kättemaksukontori” mõjust ja see teema – nagu ka paljud teised on minu elus päev-päevalt edasi elanud; blogi kirjutamisel suur rõõm on see, et kui pealmised kihid on avanenud, tulevad nende alt välja üha uued ja huvitavamad; iseasi, et ma neid sügavaid sageli ei söanda siia kirja panna kui liiga isiklikke ja hapraid ja nii need protsessid seisma jäävad jälle). Ja ühtlasi siis sooviga laiendada tema arusaama mehelikkusest. Kuivõrd see paistab kaheksaaastasele pojale huvi pakkuvat.

Lugesime siis Daki jutukest, mille allikaks on paarkümmend naist, kes avaldasid arvamust 30-aastasele mehele vajalike omaduste kohta. Seal polnud kirjas silpigi selle kohta, et ideaalne mees peaks olema miljonär. Oli hoopis, et pigem kuldsete kätega torujüri kui andetu juristihakatis – ideaalne mees oskab midagi ja teeb rõõmuga oma igapäevast tööd. Kas ma kujutan ette või tõesti oli pojas tunda oluline pingelangus?

Ja et kõige olulisem, et mees julgeb oma emale öelda, et ta teda armastab. Selle seletasin lahti nii, et ühel päeval jätab mees oma ema ja isa ja läheb naise juurde. Kui ta armastab oma ema, oskab ta armastada ka oma naist ja see on väga oluline. Mehe töö on toetada naist, siis naine saab oma töödega nagu laste kasvatamine ja kodu hoidmine hästi hakkama. Võibla see viimane on väga vanamoodne arusaam, aga meie peres nii on ja ma kõnelen ilmselt kõige veenvamalt sellest, mis enda jaoks õige tundub. Eks lapsed suureks saades ise vaata, milliseid soorolle nad enda ellu valivad, minugipärast ka mingi muu elu (võibla ma oleks isegi õnnelik kellegi koduvanaema olles – kui noored peaks valima tööl käimise ja minu senine meelepärane elu lihtsalt jätkuks uues vormis, lapselapsi hoides; praegu kujutan ette, kuidas ma siiralt püüan ikka kvalifitseeruda lastehoiuvanaemaks ja noorte kõrgetele ootustele vastata).

Eks seal Nipiraamatu jutukeses olnud mõni imelikum asi ka, nagu et mees peaks olema mähet vahetanud... no mina ei olnud enne enda lapsi kellelgi mähkmeid vahetanud ja sain hakkama ikka. Nagu ka kõik teised saavad hakkama. Ja ma ei annaks oma beebit suvalisele võõrale mehele mähkmevahetuse harjutamiseks.

Ja mõni tore asi oli, et see ideaalne mees võiks teha mõne isetu teo või olla 30. eluaastaks üle elanud põneva seikluse, mida annaks meenutada kaua aega. Üldjoontes täitsa hea arengukava ja me jäime pojaga rahule, et selline mees võiks täitsa olla. Mingit ulmet seal ideaalse mehe nimekirjas minu meelest polnud (ma omalt poolt lisaks mõne asja hoopis juurde, et huumorisoon võiks olla ja võiks naisele anda vabaduse oma elu elada – minu kogemuse järgi ei ole see siiski päris tavaline ja üldlevinud omadus).

TJT