Meie talvel kuueseks saav poeg teeb jätkuvalt katseid tuttavate esemete uute omaduste tundmaõppimiseks. Aga sekka ka mõne kasuliku ja vajaliku toimetuse. Mis tore vaheldus.
Hiljuti on ta tampinud haamriga sodiks kaks kuuseküünalt, et näha, kuidas need laiaks lähevad ja erivärvilist küünlavahapudi oli vaja. Aga see läks küll üsna joonelt ahjuhakatuseks.
Ja valanud vett vannitoa põrandale, et uisutada. Erinevate katsete käigus satub sageli üsna ohtralt vett põrandale, aga õnneks mängib ta ka voolikuga tuletõrjeautoga vannitoas ja koristab mõnel määral ise ära. Aga täna tahtis ta oma läbimärjaks saanud sokid kuusepuule kuivama panna. Kui ei õnnestunud, siis panime ikka ahju kulbirauale.
Kinnitanud peeglile kempsupaberist nutsakuid - seda on ilmselt lihtsalt huvitav vormida, aga võimalik, et ta tegi oma peegelpildile nt uue nina. XXXXXL suuruses.
Ka seepi saab voolimismaterjalina kasutada. Kuigi meil on klassikalisi tarbeid ka terve rida.
Ühel päeval tegi ise hambapastat. Selleks oli vaja törts hambapastat, millele lisati mulda, suhkrut, soola ja pipart. Mingeid kahtlasi segusid on alatihti siin-seal purkides leida, kes nende kõigi koostist võib teadagi. Popiks koostisosaks on kempsupaber. Näiteks selline segu, et hulk kempsupaberit vette topsi sisse ja vana vildikasüdamik annab kena värvilise möksi.
Mullused kuuseokkad koguti ka kõik hoolega tallele ja neist tehti sööki ja muid katseid.
Ja lõkse tehakse nii, et veetakse pikad nöörid mööda tube laiali. Kapiuksest uksehingeni või teise ukse käepidemeni. Eks elevantsid jäävad vahel lõksu ka, aga mulle need mängud eriti ei meeldi. Kui tuleb ette kiireid kasulikke liigutusi teha, siis selgub vahel, et kapiuksed ei avane ja üle toa liikumine nõuab äkki väga sportlikke ja loovaid lähenemisi.
Aga mitte ainult ulakusi! Poeg on teinud ka tikuvõileibu ja ise ära söönud (hea tegevus, laps ei sega kedagi ja vähemalt ei teki sellest mulle midagi koristamist vajavat).
Ja rassinud Kreegi metsa kaevikutes jalgrattakrossi sõita.
Ja aidanud küpsetiste juures. Ta oskab tainast segada, piparkooke välja lõigata ja määrida (rullib ka, aga mina aitan). Kartuliputru meeldib tampida. Vahel tükeldab köögivilju.
Kui ta parajasti neid huvitavaid ja kasulikke asju ei tee, siis painab mind, et loeksin talle. Lemmikud on autoajakiri (Disney Cars) ja erinevad jutud muidugi ka.
Ja me mängime nelja nuppu ritta ja Unot ja muid strateegiamänge. No hea seegi, et laps on mõistlike mängude ikka jõudnud. Reis ümber maailma tüütas mu juba enda lapsepõlves koledasti ära. Ja ega see pole vahepeal kõigist uuendustest ja täiendustest hoolimata huvitamaks läinud.
Omaette mängib näiteks autoteesid ehitades nii kütteks mõeldud puitlippidest kui A4 pabereid suureks kokku kleepides ja sinna peale joonistades. Ja kõikvõimalikud kaldteed klaaskuulide jm veeretamiseks.
TJT
2 kommentaari:
nii huvitav mänguaeg poisil praegu!
minu lapsed on ka kõike seda teinud aga kahjuks mängimisvõime kipub koolis kuidagi ära kaduma. hea, kui seda asendavad mängud sõnade, muusikariistade, värvide-paberite jt-ga.
Jah. Mulle torkas ka silma, kuidas koolilapse kunstitööd käisid kõvasti alla, muutudes enamasti lihtsalt mitmesuguste segaste tunnete väljaelamiseks ja mänge jäi ka vähemaks. Aga eks nad vahel mängi ikka koos nukumängu ja rollimänge ka.
Ise kahtlustan, et kui lapsi lihtsalt ei luba eriti arvutisse ja teleri ette, siis nad ajaviiteks ikka tegelevad millegi asjalikumaga. Näiteks helide ja käsitöömaterjalidega.
Selles osas ma hoian ikka üsna karmi joont küll. (Minu tädi küll väidab, et tema pojad on olnud kangesti pahased talle, et nemad ei tohtinud lapsena eriti telekat vaadata, aga võib-olla on nende särav karjäär täiskasvanueas siiski tõukunud ka noores eas välja arenenud hinge- ja vaimuannetest?)
Postita kommentaar