Vaatasin oma lapse eelmise poolaasta töövihikuid, mis jõuludeks läbi said, et mida nad seal matemaatikas ja eesti keeles teevad. Eks ma pisteliselt ole teisi töövihikuid ka näinud. Palju põnevaid ülesandeid oli, nuputamist ja mängulisi vahendeid erinevate matemaatiliste seaduspärade kirjeldamiseks. Hästi loovalt tehtud vihikud, meie kirglikule mõistatuste lahendajale lapsele meeldivad, ilusad värvilised ka (ja heal paberil). Nutikas laps saab põneva tegevuse käigus asjad selgeks, hea mäluga lapsele ehk jäävad tänu puust ja punaseks metoodikale ka asjad meelde. Aju läheb kohe kiirematele pööretele ja intellektuaalsus areneb, mis mühiseb. Kujutlesin õhku särtsuvat, kui klassitäis lapsi töövihikuga ametis on.
Mõtlesin siis järele, mida ma waldorfkooli matemaatikatunnis olen näinud (eelmisel aastal käisin vaatamas - praegu märtsis on siitkandi w-koolides lahtiste uste päevad, astuge läbi ja tundke huvi, kes tahab; Keila w-koolis on nt homme). Lapsed joonistasid poolteist tundi kestvas koolitunnis A3 formaadis vihikusse suurt kollast nelinurka (eelmistes tundides oli tehtud ring ja kolmnurk vist) ja värvisid seda; arvutasid peast; tegid ilukirjas vastavat rooma numbrit ja ühte väga keerulist, kuigi täiesti loogilist liikumisharjutust, kus pidi õigesti edasi ja tagasi sammuma.
Esimese hooga mõtlesin nüüd lapse töövihikut vaadates, et mida see kollase kasti tegemine neile annab. Siis sain pihta: see annab tunnetuse. Nelja tunnetuse.
Ma arvan, et tunnetus on tähtis asi. Mõistus ei suuda hoomata paljut, kuhu võib küündida tunnetus. Näiteks kui naeruväärsed tunduvad mulle kõik jumala kirjeldused ja seletused sel teemal. Lapsikud. Ja mõistusekesksele inimesele tundub nii kogu religioossus.
Samas on tunnetusega võimalik tajuda asju, mis lähevad mõtlemisest palju palju kaugemale. Paljud on kogenud midagi endast suuremat, millele nime anda ei julge ja millest me suurt ei räägi ka, või kui, siis väga mõistu, iga hetk enda piiratust kogedes. Olgu see siis religioosne kogemus või looduselamus - meie tunnetus saab selle kätte. Ehk vahel harva ka kunstiteosest (nii harva, kui inimene küünib seda looma!). Mida arenenum on tunnetus, seda avaram maailm. Mõtlemine avardab maailma ka, kahtlemata. Kuid tema võimalused jäävad tunnetuse omadele minu meelest kordades alla. Minul küll.
Ma nüüd mõtlen, kuidas oma laste tunnetuse arenguks sobilikke tingimusi luua (või vähemalt ära hoida selle tee kinniminek, kui elu pakub nii palju intellektualiseerivaid võimalusi). Oma piiratuses, kes ma võib-olla tunnetan kordades vähem kui nemad oma suhteliselt varases ja väheses rikutuses.
TJT
Erakool Läte ootab täna, reedel, 12. märtsil huvilisi avatud uste päevale Keilasse Kruusa tn. 23.
Kavas:
15.00 Laste loomingu näituse avamine
15.15 Tutvustav ringkäik koolimajas I
15.30-16.45 Viltimise töötuba
16.30 Tutvustav ringkäik koolimajas II
17.00-17.45 Erakool Läte I ja II klassi õpilaste kontsert
18.00-19.30 Loeng ja vestlusring "Kas koolivalik on elu küsimus?" Kai Mets, klassiõpetaja waldorfkoolis ja sotsiaalpedagoog.
Avatud kohvik küpsetiste ja suupistetega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar