Aega on

Ootasime tütrega linna (äärelinnast kesklinna) minekuks bussi. Tütar vaatas pingsalt teekäänaku suunas, kust buss oleks juba pidanud paistma hakkama. Aga ei paistnud ikka veel. Ütlesin talle, et niimoodi ainiti passida on väsitav, palju lebom on imetleda nt vihmapiisku, mis laterna paistel tuulehoogudes keerutavad. Natuke ta siis vaataski. Ja et nagu sädemeid lendab, kui laternakuplilt suuri tilku maha potsab. Aga siis jälle seda käänakut, justkui oleks sellega midagi lahti.

Buss jäigi tulemata, aga varsti tuli järgmine. Tipptunni aegu nad käivad üsna sageli. Ja meil polnud kiire.

Meil enamasti ei olegi kiire. Või me saame elada nii, nagu poleks. Või saaksime. Aga päris ikka ei ela. Me läheme ikka kindla bussi peale, mille oleme sõiduplaanist välja valinud. Selleks tuleb täpsel kellaajal uksest välja saada. Kui hiljem lähed, jõuad järgmisega. Ja vahel tuleb midagi viimasel hetkel vahele. Meenub midagi, mille peaks ka kaasa võtma. Või ei meenu, kuhu võtmekimp sai pandud. Ja siis hakkab kiire.

Huvitav oli vaadata, kuidas naabrinaine neidsamu asju ajab, väiksemate lastega. Ta lihtsalt seab end aegsasti minekule ja ootab bussi nii kaua, kuni see tuleb. Kõiges rahus ja teadmises, et ükskord ta ikka pärale jõuab. Ma usun, et alati õigeks ajaks, sest ajavaru on piisav. Ja ära jääb kogu stress ja kiirustamine ja paanika, et jään bussist maha. Nii lihtne see ongi. Meil on terve maailma aeg kasutada, seda on kõigile piisavalt.

Heie Tuli kirjutab Muutuste Tuulte fb-d ja blogi ning nüüd peab ka videovestlusi, mis on kõik sellel teemal, et kui midagi ei meeldi, siis see mittemeeldimine tuleks ära muuta selleks, mis meeldib. Kui midagi on puudu, siis sellele ei saa oma elus toetuda. Toetuda saab ainult sellele, mis meeldib ja mis on olemas. Ja ainult hingerahu seisundis saame oma elu luua väekaks ja õnnelikuks ning toetada teisi sellel teel. Need videovestlused on Youtube´is olemas ja igal õhtul tuleb tuuletuli kasutajanime all juurdegi.

Toredat ja head!

TJT