tag:blogger.com,1999:blog-4606860777401851366.post2599236468934538634..comments2023-04-13T19:17:49.159+03:00Comments on Laps Eestis: Trololoo ja laste kasvatamineLaps Eestishttp://www.blogger.com/profile/01070669976263791242noreply@blogger.comBlogger3125tag:blogger.com,1999:blog-4606860777401851366.post-7446929976868105972015-11-03T13:14:06.053+02:002015-11-03T13:14:06.053+02:00Kui laps on tasakaalus ja saab aru oma tegevuse ta...Kui laps on tasakaalus ja saab aru oma tegevuse tagajärgedest, siis ei teki neid olukordi, kus karistus võiks olla mingi arusaamise järgi põhjendatud. Meil tuleb püüelda selle poole, et laps saab ise oma eksimusest aru ja siis pole ju vaja karistada, ta tunneb niigi kurbust, et asi ei suju.<br /><br />Nii ühes kui teises, lapses tasakaalu loomisel ja enda tegevuse tagajärgede mõistmisel on täiskasvanul võimalik last aidata, viies samas karistuse vajalikkuse miinimumini. <br /><br />Mulle pakub rahuldust seada endale kõrgemaid eesmärke ja siis nende täitmise nimel pingutada. See on kah üks viis õnnelik olla. <br />Tänan veel kord selle äratundmise eest!Laps Eestishttps://www.blogger.com/profile/01070669976263791242noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4606860777401851366.post-75929474453960819312015-11-03T13:10:10.929+02:002015-11-03T13:10:10.929+02:00Tänan väga selle kommentaari eest! See pani mind n...Tänan väga selle kommentaari eest! See pani mind neid asju veel kord üle vaatama ja andis võimaluse enda jaoks üht-teist täpsustada ja uut avastada.<br />Võib-olla oli see kommentaar mõeldud teise postituse alla ("Palun ära karista ennast")? Minu jaoks on see üks teema, mis ühe pealkirja alla kuidagi ära ei mahtunud, seega sai kaks lugu. Aga lugeja loeb muidugi oma eluolukordi.<br /><br />Nõus, et karistus ei peaks kunagi olema alandamine ega kättemaks ja mingi piirang reeglite rikkumise eest on asjakohane ja vajalik. Minu poja trennis tuleb ka kätekõverdusi teha, kes korda rikub. Trennis korra hoidmiseks võib see olla optimaalne ajasäästlik kokkulepe, sest treener ei peakski pidevalt veetma aega korrarikkujaga seletades, miks tema jutustamine, hilinemine vms tegevust häirib.<br /><br />Samas olen veendunud, et suures plaanis on karistamine siiski aegunud kasvatusmeetod. Vähemalt vanematel võiks olla aega lastega suhelda (kuigi saan aru, et see on soovunelm). Ja lugupidamine võiks olla aluseks ka lapsesse suhtumisel - kust nad muidu seda õppida saavadki? Rahulolematuse ja pahameele kõrvale lugupidamine ei mahu.<br /><br />Ma loodan, et minu lapsed hakkavad elama karistusevabas maailmas. Mind ei karista ju juba praegu enamasti mitte keegi peale minu enda. Ma igatahes soovin oma elu sellest puhtaks luua. Vähemalt enda käitumist, hoiakuid, mõttemustreid on mul võimalik muuta.Laps Eestishttps://www.blogger.com/profile/01070669976263791242noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-4606860777401851366.post-51484593828794869482015-10-31T20:49:15.732+02:002015-10-31T20:49:15.732+02:00Karistust võib ka käsitleda kui meeldetuletust ree...Karistust võib ka käsitleda kui meeldetuletust reeglite rikkumise eest. See on normaalne, see ei ole alandamine ega kättemaks. Elus tuleb seda palju ette, pole mõtet last hirmutada karistuse kui sellise ees. Ühes trennis näiteks hilnemise eest tehakse kätekõverdusi jmtAnonymousnoreply@blogger.com